Kui kardinad lendlevad kui liblikad
Tol hommikul ärkasin nagu tavaliselt ja leidsin end ruumist mis oli voodeid täis, kuid inimtühi. Tundus nagu unenäos. Mõtlesin, et olgu, tukastan veel veidi, sest olukorras polnud midagi ebameeldivat. Ning pean tunnistama, et magada mulle meeldib. Hetked hiljem ärkasin uuesti ja siis meenus, et olin eelmisel päeval jätnud voodile hüvastijätukirja ja otsustanud suurt kogust tablette neelates teha enesetapu. Põhjus oli lihtne - tüli abikaasaga täiesti mõttetutel teemadel. Ma ei olnud tarvitanud alkoholi, kuid abikaasa süüdistused selles kontekstis olid tol hetkel jõulised, kuid siiski ebaõiglased. Jah, mul oli selleks ajaks sõltuvus valgest veinist. Ja tunnistan, et vahel napsutasin tõesti ja liiga palju, kuid seekord mitte. Mu usaldusväärsus kaaskodakondsete silmis oli aga hakanud liikuma usaldamatuse suunas. Ja mina jälle vastupidiselt leidsin õigustusi nendele protsessidele mis moondasid protsessid ja minuminapildi iseendast ja oma himudest arusaamiseni võttis veel aega. Tol päeval tü...
Kommentaarid
Postita kommentaar